Hiiu Leht - juhtkiri - Solistide aeg on möödas

18.02.2011
Ajal, mil saare teised omavalitsused on ammu ära tabanud, et mittetulundusühenduste sädeinimeste
pea lehakkamist tuleb toetada ja see omakandi elu edendamise vankri ette rakendada, tulevad Kärdla volikogust nii tagurlikud sõnavõtud, et vaata ja imesta.
Tänases Hiiu Lehes ilmuvat noore hiidlase Tauno Telviku artiklit tuleks mitu korda lugeda. Lausa kohustuslik
lugemismaterjal on see neile, kes valitud, määratud või isehakanud kogudes Hiiumaa asjade eest hea peavad
seisma.
Ajal, mil Eestisse tuleb Euroopa Liidu toetusraha, mida jagatakse kodanikualgatuse edendamiseks põhimõttel
“raha on siin, ise tehke ja koos otsustage, mis on teile hea ja vajalik” ei saa mõni mees ikka veel sellest aru.
Eks ta ole, ajad on muutunud ja selles Euroopa Liidu loodud toetusskeemis ei tee enam ilma need poliitikud,
kes käisid kotiga Tallinnast raha “ära rääkimas” ja kui sellega koju jõudsid, kleepisid peale sildi “Minu toodud investeering!”
Ehk oleks neil vanadel virisejatel, kes igal koosolekul kas eneseõigustuseks või -vabanduseks kuulutavad,
et on aastakümneid majandust edendanud või poliitikat teinud, aeg ümber õppida või kui seda ei suuda, siis
erru minna.
Ehk on käes aeg anda meie elu juhtimisel jäme ots noortele, kes muutunud maailmas paremini orienteeruvad,
on avatud mõtlemisega ja valmis koostööks.
18. veebruar 2011

Tauno Telvik - Kas noore julge Hiiu hundi rind on rasvane või haavleid täis? (Hiiu Leht 18.02.2011)

18.02.2011 Hiiu Leht 2. lk

Kui 2009. aastal peale ülikooli lõpetamist olin kahevahel, kas tulla tagasi Hiiumaale elama või leida elamine mõnes suuremas kohas – Tallinnas, Tartus või üldse välismaal, ütles üks kohalik edukas majandustegelane minu jaoks kuldsed sõnad: “Hiiumaale elama jäämise otsus nõuab julgust”.

Tänaseks on need sõnad omandanud märksa tugevama tähenduse ja on tõesemad kui iial varem. Viimastel aastatel on toimunud Hiiumaal palju sündmusi, mis on pannud mind mõtlema elu võimalikkusest, mõttekusest ja vajalikkusest Hiiumaal noore inimese silmade läbi.

On tehtud väga palju häid ja suuri tegusid, mis annavad aimu, et inimesed soovivad, et elu siin saarel jätkuks ning oleks, mida järgmistele põlvkondadele edasi anda, millele rajada edasine areng ja elu. Hiiumaa on saanud, küll läbi raskuste, kuid siiski, kätte ühe lubatud kahest uuest praamist; Selveri  ja Säästumarketi tulekuga on suurenenud konkurents kaubanduses, mis on pannud pingutama kõik kaubandusettevõtted ja millest kokkuvõttes on võitnud tarbija; Kärdla sadama rajamise nimel on tehtud meeletult tööd ning tundub, et see hakkab end ära tasuma; algsest Hiiumaa väiketapamaja ideest on arenenud välja midagi hoopis suuremat ja projekt on jõudmas realiseerimisfaasi; Hiiumaa haigla kompuutertomograafi heaks on juba reaalselt kogutud pool vajalikust rahast; rajatud on mitmeid erinevaid spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi ning korraldatud arvutul hulgal suurepäraseid üritusi.

Need kõik on edulood, mida võiks, ei, lausa peaks tooma kõikjal eeskujuks ja mille taga olevaid inimesi tuleks toetada, et nende edasiviiv energia ei raugeks.

Paraku nii need asjad siin saarel praegu ei käi. Sellega peavad arvestama ka noored, kes siia plaanivad naasta. Esmalt tooksin näite, mis mind isiklikult puudutab ja mis oli see n-ö viimane piisk karikasse, mis mind antud kirjatükki koostama sundis.

Olen liige klubiliikumises Round Table. Tõenäoliselt on Hiiumaa noorem ja spordihuvilisem elanikkond kursis, et Round Table Kärdla MTÜ viis läbi projekti, mille raames renoveeriti Kärdla Mängude Maja jõusaal ja vahetati välja hoone suure saali valgustus. Projekti eelduseks oli, et omaksime Mängude Maja kasutusõigust ja tegime ettepaneku Kärdla linnavalitsusele anda hoone osaliselt meile seitsmeks aastaks tasuta kasutusse.

Linnavolikogu sellekohase otsuse ka tegi ja praeguseks on jõusaal korras – põrand linnavalitsuse toel lihvitud, peeglid-plakatid seinas, uus ja professionaalne varustus sees ning mis kõige tähtsam, saali külastatavus kohalike noorte ning ka täiskasvanute poolt on võrreldes varasemaga kasvanud mitme-, kui mitte mitmekümnekordseks. Saal on avatud kasutamiseks kõikidele soovijatele. See kõik sündis läbi suurte pingutuste ja suure panusega nii klubiliikmete kui linna poolt.

Sellest hoolimata võttis 10. veebruaril toimunud Kärdla linnavolikogu erakorralisel koosolekul volikogu liige Toivo Pruul, kunagine Kärdla kooli direktor, kehalise kasvatuse õpetaja ja staažikas kergejõustikutreener, kes ka ise oma trenne suurima heameelega uuendatud jõusaalis läbi viib, negatiivselt sõna mainitud projekti ja selle läbiviijate suhtes. Koosoleku lindistuselt kuuldub volikogu liikme ilmselge negatiivne meelestatus volikogu otsuse suhtes anda hoone ümarlauale kasutada. Tsiteerin: “Mida on teinud või mida teeb Mängude Majas Ümarlaud peale selle, et ta on saanud Mängude Maja tasuta seitsmeks aastaks kasutamise õiguse?”.

Millest selline hoiak? Kas tõesti ei leia volikogu liige, et antud projekt on kogukonna hüvanguks ja üle 600 000 Eesti krooni väärtuses investeeringuid aitab kaasa kohaliku spordielu arengule? Huvitav, mida arvavad sellisest hoiakust Pruuli poolt sealsamas saalis treenitavad noored? Praegu on koostamisel dokumentatsioon taotlemaks täiendavat investeeringutoetust, et soetada Mängude Majja varustust, mida aktiivsed kasutajad on pidanud vajalikuks, sealhulgas spetsiaalne veloergomeeter, mis parandaks võimalusi saalis treenimiseks ka puudega või vanemate inimeste jaoks. Kui aga korduvalt Hiiumaa sporditegelaste nimel sõna võtnud auväärne volikogu liige leiab, et see on ebavajalik, siis kas on mõtet pingutada?

Ehk ei ole aga üldse tegemist volikogu liikme hoiakuga konkreetse projekti suhtes? Võib-olla nähakse lihtsalt linnavolikogu opositsiooni püha kohusena absoluutselt igas küsimuses võimukoalitsioonile vastu töötada? Kui taevast kukuks kotitäis omanikuta kulda, mis aitaks linna välja igasugustest rahaprobleemidest, kas opositsioon hääletaks selle kinnipüüdmise ja kasutamise vastu lihtsalt sellepärast, et mitte olla koalitsiooniga ühel nõul?

Sarnast mõistmatust, headele ideedele vastutöötamist ja üleüldist positiivsete saavutuste mittetunnustamist leidub aga ka kõikjal mujal Hiiumaal. Kulisside taga töötatakse vastu Kärdla sadama arengule, saamata aru, et suures plaanis saetakse oksa iseenda istumise all; tapamaja projekti halvustatakse Hiiu Nädala kommentaariumis, mõistmata, et tühiste asjade kallal vingumine võib tappa initsiatiivi, mis nii keerulise projekti nii kaugele on viinud; Hiiumaa haigla tomograafi küsimus aga, alles pärast rahva suure poolehoiu selgumist loomulikult, rakendati alatult valimisvankri ette juhtides tähelepanu kõrvale inimestelt, kelle põhitöö kõrvalt nähtud vaeva tulemusena praeguseks reaalne, mitte valimislubaduste teoreetiline raha, on kokku kogutud. On ülimalt positiivne, kui see riigieelarvest lubatud raha ka eraldatakse, aga praegu on ikkagi tegemist kohvipaksu pealt ennustamisega, mis ehk juhtumisi läheb täppi.

Ja lõpuks tagasi noorte juurde. Rääkides noorte tagasimeelitamisest Hiiumaale tuleb arvestada, et noor soovib lisaks tavapärastele vajadustele nagu töö- ja elukoht ka ennast teostada, midagi saavutada, midagi kogukonnale anda, ehk ka natuke tuntud olla.

Inglise keeles on ütlemine: “The nail that sticks out,gets hammered”, mis on sobilik kogu eelnevat juttu iseloomustama. Kui igasugune initsiatiiv, edumeelsus ja ettevõtlikkus siin saarel on karistatav, siis on väga keeruline välja mõelda, miks üks noor peaks tegema otsuse siia elama asuda? Või miks peaksid inimesed, kes praegu siin pesitsevad, midagi suurt püüdma ette võtta?’

Igaüks soovib, et tema panust väärtustatakse. Minu poolt suured tänud kõigi eelpoolmainitud ja mainimata arengute ja tulevikus Hiiumaa heaks läbiviidavate protsesside eestvedajatele. Tänud andmast lootust, et siin tasub jätkuvalt elada.

TAUNO TELVIK

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu

tegevuskeskuse

assistent

HL Juhtkiri: Süü ei tohi hulkuma jääda

Hiiu Leht on pidanud pausi ja pole tükk aega SA Tuurus toimuvast kirjutanud. Ei saa ju üht teemat lõputult kajastada.
Pärast lehes ilmunud Aivi Telviku tänuavaldust lootsime, et sel teemal enam kirjutada ei tulegi ja
osapooled lahendavad-lõpetavad konflikti mõistlikul moel. Eksisime.
Ei olnud abi ka reedel Telvikule tehtud ettepanekust sõjakirves maha matta. Sellele järgnes pea kohe SA nõukogu esimehe soov, et tänase lehe arvamusküljel ilmuv paskvill trükivalgust näeks. Nüüd see siis ilmub koos Aivi Telviku vastulausega. Ehkki ajakirjanduse eetikakoodeksile tuginev põhimõte: süüdistatav saab vastulauseks võimaluse võimalikult samas lehes, ei meeldi nii mõnelegi kardinatagusele niiditõmbajale.
Ka on Telvik teatanud, et võtab oma au kaitseks ette kohtutee.
Vaikust pole vahepealsel ajal Tuuru rindele saabunud ja tulistamine endise juhataja pihta käib nagu Türgi sõjas – nii et pole aega laadidagi. Nõukogu esimees tormab nagu silmaklappidega hobune mingi ainult talle teadaoleva eesmärgi poole, on teinud palju vigu:
kutsunud senise juhataja päevapealt tagasi, andmata talle aega isegi aastaaruande koostamiseks,
pannud Tuurut juhtima täiesti sobimatu inimese, kelle oli sunnitud kolme nädala pärast tagasi kutsuma,
tsenseerinud Tuuru hallataval Hiiumaa veebilehel Hiiu Lehe uudiseid,
jätnud kõik tehtud sammud avalikkusele selgitamata,
kritiseerinud ajakirjandusvabadust ja püüdnud rakendada telefoniõigust,
ilma nõukogu liikmete heakskiiduta kaevanud Aivi Telviku “süüasja” politseisse,
riputanudhiiumaa.ee-le Telvikut süüdistava artikli ilma, et nõukogu selleks luba oleks andnud,
nurjanud uue Tuuru juhataja konkursi...
Issanda päike läheb enne looja, kui me selle loeteluga lõpule jõuame.
Muuseas, seda viimast ebaõnnestumist üritavad “asjaomased isikud”, kes isegi nõukogusse ei kuulu,
Aivi Telvikule ja Hiiu Lehele süüks panna. Põhjus, miks ainuke väljavalitud kandidaat Tuuru
juhataja kohale, Mart Soonik, ametit vastu ei võtnud, oli aga olemasolev konfliktne olukord, milles ei paistnud häid lahendusi. “Ma ei oleks saanud teha tööd, vaid oleksin pidanud tegelema probleemiga. See aga tuleb Hiiumaa inimestel ise ära klaarida,” ütles Soonik.
Hiiu Lehele on teada, et Katteli nõudmine uuele juhatajale oli, et ta Aivi Telviku päevapealt vabastaks MTÜde nõustaja ametist. Ja ometi tunnustati Tuurut mullu EASi poolt kui Eesti parimat MTÜde nõustajat!
Loomulikult pole mugav peeglisse vaadata, sest mida muud teeb ajaleht, kui peegeldab tegelikkust. Loomulikult oleks olnud pilt ilusam, kui Tuuru juhataja tagasikutsumise algatanud Hiiu maavanem Hannes Maasel oleks saanud 13 aastat Tuurut juhtinud Aivi Telviku nagu etturi nurka visata ja uue, talle sobiva paika tõsta ning ükski koer poleks haukunud.
Kui me sellist suhtumist sallime, võib järgmiseks etturiks olla igaüks meist.
15. juuni 2010

Hiiu Leht: Aivi Telviku vastulause artiklile „Tuurust emotsioonideta“

• Olen sihtasutus Tuuru juhatajana tegutsenud heas usus ja tahtes Tuuru ning Hiiumaa kogukonna arengu heaks. Minu lähedased pereliikmed toetasid ja aitasid mind igati panustades selle  vastutusrikka ülesande täitmiseks läbi aastate ka palju oma vaba aega tekitamata seejuures kahju Tuurule ja saamata vabatahtliku panustamise eest hüve.
• Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Olen seda põhimõtet järginud ja oma tööd südamega teinud ega saa tänaseni aru tegelikest põhjustest, mis minu tagasikutsumise ajendiks olid.
• Kui nõukogu arvates ei sobinud ma enam Tuuru juhatajaks, oleksin oodanud sõbralikku lahkuminekut. Minu tagasikutsumine toimus aga igasuguste selgitusteta. Keegi pole ju oma ametisse igavesti laulatatud, kuid näiteks ettevõtjate hajusa nurisemise peale, nagu poleks Tuuru tehtav töö piisavalt hea, pole ma saanud enne enda tagasikutsumist ei konstruktiivset kriitikat, märkusi ega ettepanekuid. Seda tunnistasid nõukogu liikmed ka EASi juhtkonnale.
• Artiklis „Tuurust emotsioonideta” on meelevaldselt ja valikuliselt refereeritud audiitori märgukirja nõukogule. Huvitav, kas audiitor on selleks nõusoleku andnud? Seadus näeb ette, et audiitori aruanne peab olema avaldatud koos organisatsiooni aruandega ning kindlasti ei kuulu avaldamisele organisatsiooni siseseks kasutamiseks mõeldud märgukiri.
• Minule ei ole keegi teada andnud, et minu tegevus SA Tuuru juhtimisel oleks põhjustanud organisatsioonile kahju.
• Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Tuuru majanduslik seisukord 2009. aastal oli aga vaatamata üldisele majanduslangusele väga hea (majandustulemus + 800 000 kr). Ühtlasi informeerisin Tuuru nõukogu järjepidevalt organisatsiooni majandusseisust.
• Kui nõukogu arvates oli MTÜ Tuuru Haldus loomine kolm aastat tagasi väär, siis järelikult ei ole nõukogu teinud oma tööd piisava hoolsusega. Kas pole nõukogu liikmed süvenenud Tuuru tegevusse ega lugenud/mõistnud neile esitatud tegevuskavasid ja aruandeid? 2007. majandusaasta aruande lõpuosas on sõna-sõnalt kirjutatud, et Tuuru Haldus on loodud kahe organisatsiooni poolt ja üks nendest on SA Tuuru. Sellises olukorras, kus nüüd, kolm aastat hiljem, „avastatakse puudus”, oleks õigem lahendus olnud nõukogu enda tagasiastumine.
• Olles juba märtsist juhataja ametist lahti, pole mõnede nõukogu liikmete poolne probleemide tõstatamine minu suhtes lõppenud, vaid võtnud lausa tagakiusamise iseloomu meenutades jõhkrat „koolikiusamist“. Mul on keeruline jätkata oma igapäevatööd, aga ka võtta uusi väljakutseid. Huvitav, kellele sellest kasu tõuseb ja mis on sellise tegevuse eesmärk? Kui minu töösuhe Tuuru juhatajana on lõppenud, siis peaks ükskord lõpp tulema ka tülile. Kas poleks aeg maharahunemiseks!

Toon mõningaid lisaargumente artiklis „Tuurust emotsioonideta“ esitatule.

Tuuru varad ja raha
Lisaks asjaolule, et SA Tuuru kasutab ja käsutab avalikku raha ja vara, on väga oluline fakt, et kogu käsutatav raha tuleb Tuurul endal teenida teenuslepingute hankimisega, projektipõhiselt või teenuste (koolitused, tasulised teenused ja konsultatsioonid ning bürooteenused) müügiga turul. Vaatamata riikliku sihtasutuse staatusele ei ole Tuuru riigieelarveline asutus, kuid tänu Tuuru töötajate pingutustele olime ka Eesti majandusele keerulisel 2009. aastal kasumis.


MTÜ Tuuru Haldus
Kord olen juba avalikult tagasi lükanud süüdistuse, et MTÜ Tuuru Haldus asutamiseks puudus nõukogul info ja otsus. See on olemas, ja minu tegutsemise aluseks juba 14. novembrist 2006, samuti on see fakt kajastatud kõigis SA Tuuru aruannetes. Seda asjaolu kolm aastat märkamata jätta ja tuua esile alles 2010. aastal usaldushääletuse põhjendusena on absurdne.
Meedia
Esimene Tuurut puudutav artikkel ilmus Hiiu Lehes 9. märtsil. Usaldushääletuse läbiviimise otsus langetati juba 25. veebruaril SA Tuuru asutaja (Hiiu maavanema) soovil väga pealiskaudsete põhjendustega ja minu selja taga, andmata mulle mingitki võimalust selgitusteks. Meil Eestis on sõnavabadus ning vastates ajakirjaniku küsimustele ei ole ma kahjustanud ega solvanud Tuuru juhtorgani ehk nõukogu liikmeid. Küll aga on kõik viimasel ajal Tuuru nõukogu poolt tehtu kahjustanud minu mainet ja tervist. Meeldiva toetusena sel meile keerulisel ajal oleme Tuuru töötajatega esmakordselt sihtasutuse pika tegevusaja jooksul saanud nii suurel hulgal avalikku ja tõeliselt väärtuslikku tagasisidet oma töö kohta.

Tehingud seotud osapooltega

Vandeaudiitori märgukirjast Tuuru nõukogule on valitud artiklisse autorile sobivad lõigud. Puuduliku sisekontrolli likvideerimiseks on märgukirjas antud aga ülesanded hoopis nõukogule, seepärast on alusetu süüdistada juhatajat st mind nõukogu poolt kehtestamata reeglite täitmatajätmises.

Mida tähendab Viktor Rõbtšenko tööleping vs tema tegutsemine FIE-na? Rõbtšenko töötab Tuurus töölepinguga vaid 0,5 töökoormusega konsultandi kohal, FIE-na toimetab ta vabaturul, sh lektorina – see aga on hoopis muu töö ja Tuuru töölepinguga katmata tööaeg.

Auditeerimiseks esitatud 2009. majandusaasta aruanne, kus oli kajastamata ligi 75% tehingutest seotud osapooltega, ei olnud enam minu koostatud, kuna mind n.ö poole päeva pealt, 22. märtsil ametist tagasi kutsuti ajal kui aruande koostamine alles käsil oli. Oleksin kindlasti kajastanud aruandes tehingutena seotud osapooltega ka kõikide nõukogu liikmetega seotud tehingud. Kuuluvad ju nõukogusse näiteks Faasion OÜ, omavalitsuste, Hiiu maavalitsuse, Töötukassa esindajad, kellega sihtasutus on samuti tehinguid teinud  – me kõik oleme ju seotud ja toimetame siin, Hiiumaa väikeses majandusruumis.

Üks tehingutest seotud osapooltega, millest ma nõukogu väidetavalt ei teavitanud, on näiteks Hiiumaa majandusülevaate kujundamine ja tiražeerimine minu abikaasale kuuluvas ettevõttes. Ma tõesti ei olnud teadlik oma eksimusest, kuna selle töö teostamiseks vajalikud rahastustaotlused ja aruanded rahuldati juba viimase kolme aasta jooksul Hiiu Maavalitsuse otsustega maakonna arendusrahadest. Sealjuures on arendusraha jagamise komisjoni esimees Aare-Villu Kattel ise ja lepingutele kirjutas alla maavanem. Minu arusaamist mööda kõik sobis ja töö tehti, viimane majandusülevaade saabus Hiiumaa arenguseminarile trükisoojalt just õigeks kellaajaks, kvaliteediga oldi rahul, nüüd aga käsitletakse seda tehingut korruptiivsena. Ka ei tea ma Hiiumaal ühtegi teist ettevõtet, mis sellist kompleksteenust pakuks.
Või teine näide lepingu sõlmimisest hispaania keele kursuse õpetajaga, kes juhtumisi on minu poeg. Meile teadaolevalt Hiiumaal teisi selliste oskustega õpetajat pole. Nii on igal tehingul oma lugu ja põhjendus ning need seosed olen ma aruannetes ka avalikult välja toonud.
Nende tehingute tulemusena oleme aga liikunud Tuuru eesmärkide poole.
Kui ma nüüd pean tõesti tuhka pähe raputama, et pole nõukogu neist ette teavitanud ja tunnistama oma tegematajätmisi, nagu seda tegid ka Tuuru nõukogu liikmed, siis üks on kindel, nendest tehingutest pole ma kasu lõiganud. Ainus erinevus on selles, kuidas koheldakse nõukogu ja mind, on see, et mulle pole antud võimalust vigu parandada.
Nõukogu ja minu eksimused
Vandeaudiitor on oma märgukirjas välja toonud, et paljud probleemid on alguse saanud sihtasutuse nõukogu tegematajätmistest, mida nõukogu esimees ka kinnitab ja lubab lähikuude jooksul kõik puudused kõrvaldada.
Minul Tuuru juhatajana ei antud võimalust ei oma eksimustega tutvuda, selgitada, rääkimata puuduste kõrvaldamisest, vaid kohe kõrvaldati hoopis mind ennast ametist. Veelgi hullem, nõukogu esimees ainuisikuliselt kaebas minu väidetavad eksimused politseisse. Sellega, et niisugune samm on kavas teha, ähvardati mind Hiiu Lehe, aga ka teiste mu heade sõprade andmetel juba nädalaid tagasi. Kusjuures kaebus Katteli poolt on kummaline, kuna nõukogu esimehena oli just tema kohustus vigu märgata ja mind korrale kutsuda. Kas on see kaebas esitatud rumalusest või suurest pahatahtlikkusese? Vaevalt, et rumalad inimesed maavalitsuses töötada saavad, seega jääb mulje pahatahtlikkusest.
Juhtimiskultuur
Aivi Telvik

Nõukogu esimehel Aare-Villu Kattelil on kujunenud omamoodi arusaam organisatsiooni juhtimiskultuurist – oma vead on pikas perspektiivis parandatavad ja andeksantavad, teised, nagu mina, on igavesest ajast igavesti süüdi ja peavad selle eest kibedat hinda maksma. Sisu, saavutused ja senitehtu ei loe, loevad ainult üksikud eksimused.
Pealtnägija arvamus
Viimase poolaasta arenguid kaugemalt pealt vaadanud endine Tuuru töötaja helistas mulle ja avaldas oma muret. Kuidas küll Hiiumaad juhitakse ja mida sellelt 10 000 elanikuga maalapilt saada soovitakse? Kes on tegijad? Mis on nende saavutused? Kui oma inimesi ei hinnata, vaid mutta tambitakse, siis kuhu lõppkokkuvõttes tüüritakse? Kus on mõistlikkus, koostöö ja hea tahe? Need on tema küsimused, millele mina vastata ei osanud.
Lõppvaatus
Oma tegematajätmisi õigustades ja niiöelda hambad ristis läbi seina minnes kaotame palju inimlikkust, suhteid, sõpru ja lõppkokkuvõttes saame edasimineku asemel tagasimineku. Võimuvõitlus ainult võimu pärast on mõttetu ja laostav. Veel kord kutsun kõiki asjassepuutuvaid osapooli rahunema ja tegelema selle asemel asjadega, mis elu edasi viivad! 

Hiiu Leht: Tuurust emotsioonideta

Aare-Villu Kattel
SA Tuuru Nõukogu esimees

SA Tuuru on riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik, olles oma sisult avaliku sektori üksus, mis kasutab ja käsutab avalikku raha ja vara. SA Tuuru juhatuse liige ja nõukogu liikmed on ametiisikud.

• Kuidas kõik algas

• SA Tuuru nõukogu oma 25.02.2010 koosolekul arutanud MTÜ Tuuru Haldus asutamise õiguspärasust, tegevusi seni ja tulevikku, tuvastas – nõukogu otsus MTÜ Tuuru Haldus asutamiseks puudus. Seega on juhataja ilma vastava volituseta sõlminud MTÜ Tuuru Haldus asutamislepingu, mille kohaselt on MTÜ Tuuru Haldus üheks asutajaks SA Tuuru.

Veel samal koosolekul leidis nõukogu, et olukorras, kus juhataja on ilma nõukogu vastava otsuseta sõlminud MTÜ Tuuru Haldus asutamislepingu, kus asutaja on avaldanud oma rahulolematust seoses juhataja tegevusega MTÜ Tuuru Haldus asutamisel on tekkinud olukord, kus nõukogu peab läbi viima juhataja usaldushääletuse. Viimane on möödapääsmatu ja seda on vaja teha esimesel võimalusel, taastamaks Tuuru töövõime. Eelnevast tulenevalt otsustas nõukogu oma järgmisel koosolekul võtta päevakorda punkti SA Tuuru juhataja tagasikutsumise kohta.
22.03.2010 toimunud koosolekul kutsus nõukogu Aivi Telviku tagasi SA Tuuru juhataja ametikohalt. Tagasikutsumise peamiseks põhjuseks juhataja ja nõukogu vahelise usaldussuhte puudumine edasise koostöö jätkamiseks. Kahe, 25. veebruari ja 22. märtsi nõukogu koosolekute vahelisel aja vastandas juhataja end ajakirjanduse kaudu nõukogule, andes avalikkusele ebaobjektiivset teavet, kahjustades sellega SA Tuuru mainet. Nõukogul, olenemata millise juriidilise isiku (SA, AS, OÜ jne) nõukoguga on tegemist, ei ole sellises olukorras palju valikuid, olenemata sellest, kui head tööd juhataja on eelnevatel aastatel ka teinud.
26.04.2010 toimunud koosolekul kutsus nõukogu tagasi SA Tuuru senise audiitori ja määras SA Tuuru 2009. aasta majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostajaks Antimar Audiitorid OÜ (vandeaudiitor Anne Nuut).
Vandeaudiitor viinud plaanitud mahus läbi kontrolliprotseduurid, loobus oma 05.05.2010 nõukogule esitatud sõltumatu vandeaudiitori aruandes arvamuse avaldamisest SA Tuuru seisuga 31.12.2009 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande kohta. Oma märgukirjas nõukogule selgitab audiitor, et probleemide tõttu (nendest lähemalt allpool) ei saa nad kinnitada aastaaruandes esitatud algsaldode õigsust ning teiste märgukirjas väljatoodud probleemide tõttu puudub neil piisav kindlus avaldamaks arvamust, et SA Tuuru 2009. aasta majandusaasta aruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.
Vandeaudiitori poolt märgukirjas väljatoodud peamised probleemid:

• puudulik sisekontroll, juhataja on ainuisikuliselt kiitnud heaks sihtasutuse vahendite kasutamise, millest nõukogu sai teada alles hiljem;
• Viktor Rõbtšenko tööleping vs tema tegutsemine FIE-na. Kas konsultandi tööülesanded ei kattu Viktor Rõbtšenko tegevusega FIE-na ning kas kõik FIE-lt ostetud teenused on olnud õigustatud. Sisekontrollisüsteem peab tagama, et ei tekiks olukorda, kus sama isik saab sihtasutuses oma lepingujärgseid tööülesandeid täites tekitada tööd ka iseendale FIE-na;
• juhatuse liige on ületanud oma volitusi ja võimaldanud toetada oma lähedast pereliiget;
• auditeerimiseks esitatud 2009. aasta majandusaasta aruandes oli kajastamata ligi 75% tehingutest seotud osapooltega;
• SA Tuuru sõiduauto Peugeot (reg.märk 143 MFD) kasutamise eesmärk sõidulehtedel on toodud väga umbmääraselt, mis seab kahtluse alla auto kasutamise sihtasutuse huvides. Samuti tekib kahtlus sõitude õigsuses, kuna sõidupäevikusse lisatud selgitus “asjaajamine” ei tõesta, et tegemist on sihtasutusele vajaliku sõiduga, vaid pigem seab selle kahtluse alla;
• 2009. aasta raamatupidamises ilmnesid segadused MTÜ Tuuru Haldus ja SA Tuuru vahelise halduslepingu rakendamisel ja sellega seotud arvete tasumisel. Kui perioodil jaanuar kuni juuni 2009 tasus arveid kütte, elektri ning vee- ja kanalisatsiooni eest Tuuru Haldus MTÜ, siis juulist 2009 kuni 2009. aasta lõpuni tasus arveid SA Tuuru. Tekib küsimus, kellel oli voli muuta arvete tasumise põhimõttelist korda ning, mis on Tuuru Haldus MTÜ tegutsemise eesmärgiks.

Kuhu oleme jõudnud
Nagu vandeaudiitor oma märgukirjaski välja tõi on mitmed probleemid alguse saanud SA nõukogu tegematajätmistest. Kindlasti on see nii. Nõukogu palve audiitorile oli muu hulgas välja tuua ka nõukogu vead, tegematajätmised jne, eesmärgiga puudused likvideerida ning seeläbi tulevikus vältida tänase ebameeldiva ja SA sisulist tööd halvava olukorra taastekkimist.
Küll ei vabanda see kuidagi juhataja poolset käitumist tehingute tegemisel, mis selgelt väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse (eelarveväliste finantskohustuste võtmine, laenu andmine, juriidiliste isikute asutamine jne) ja seaduslikkuse raamest.
Aivi Telvik SA Tuuru juhatuse liikmena ja seeläbi ametiisikuna oleks pidanud, tulenevalt korruptsioonivastase seaduse § 6 lg 3, informeerima ametikohale valimise õigusega organit (SA Tuuru nõukogu) ja taotlema vastavate (lähisugulastega seotud) otsuste vastuvõtmist nõukogu poolt. Seda Aivi Telvik ei teinud ning nõukogu sai huvide konfliktiga seotud tehingutest teada tagantjärgi. Tänaseks on politsei nõukogu esimehe avalduse alusel alustanud menetlust võimaliku seaduserikkumisega seoses.
Kuidas edasi

• Nõukogu kuulutas välja avaliku konkursi uue juhatuse liikme leidmiseks. Kahjuks esimene konkursi voor nurjus, kuna edukaks osutunud kandidaat loobus juhatuse liikme kohale asumast. Nõukogu on otsustanud minna avatud konkursiga edasi, leidmaks parim võimalik kandidaat juhatuse liikme kohale.

Lähikuudel seisab nõukogul ees vandeaudiitori poolt väljatoodud nõukogu puudutavate puuduste ja tegematajätmiste ärategemine s.h toimiva sisekontrollisüsteemi juurutamine. Juurutatav sisekontrollisüsteem peab välistama olukorra, kus sama isik saab sihtasutuses oma lepingujärgseid tööülesandeid täites tekitada tööd ka iseendale FIE-na. Reegliks peab saama avalike konkursside läbiviimine erinevates programmides, projektides jne osalemiseks sobivate kandidaatide leidmiseks. Reegliks peab saama, et tehinguid seotud osapooltega tehakse vaid äärmisel vajadusel. SA Tuuru avaliku asutusena väldib korruptsioonivastase seaduse mõistes huvide konfliktis olevaid tehinguid.

Siseminister Marko Pomerants külastab homme Hiiumaad

Maakonna visiidi raames külastab minister Pomerants Kärdla ja Käina päästekomandosid, Kärdla politseijaoskonda, piirivalve kordonit ja mereseire keskust.

Hiidlastel on võimalik ministriga kohtuda ja Eesti sisejulgeoleku teemalistele küsimustele vastuseid saada homme 25. mail Kärdla eakate Päevakeskuses kell 11.00.

Kärdla Ühisgümnaasiumis peab minister Marko Pomerants loengu teemal Siseministri roll Euroopa Liidus. Päevakava näeb ette veel Kärdla raamatukogu külastust ja kohtumisi omavalitsusliidu ja ettevõtjate liidu esindajatega ning IRL Hiiumaa piirkonna liikmetega.

24.05.2010

MTÜ HH

I kvartalis kasvas töötus enim Kõrgessaare ja Emmaste vallas

Hiiumaal lisandus käesoleva aasta esimese kvartaliga 58 registreeritud töötut. 2009. aasta lõpus oli töötukassas arvel 632 tööotsijat, märtsi lõpuks oli registreerunuid 690, mis teeb töötute arvu suurenemise suhtarvuks 9,2%. Tööd soovijate nimekiri pikenes Kõrgessaare vallas 20,3 % ja Emmaste vallas 15,5%.

Aasta esimese kolme kuu jooksul suurenes töötute arv kõige rohkem Kärdlas (19) ja kõige vähem Käina ja Pühalepa vallas (mõlemas 6). Kuude lõikes lisandus töötuid kõige rohkem jaanuaris, kokku 33.

Suhteline töötute arvu kasv on kõige suurem Kõrgessaare vallas 20,3% ja väikseim Käina vallas 4,2%. Kuna suurima osa Hiiumaa kohalike omavalitsuste sissetulekust moodustab üksikisiku tulumaks, siis peaks suurema surve all olema Kõrgessaare ja Emmaste valla eelarved.

Naaber maakondadega võrreldes halveneb Hiiumaa tööturu situatsioon teistest kiiremini. Nii lisandus samal ajal Läänemaal 6,7% ja Saaremaal 7,8% tööotsijaid. Aeglasem on töötute juurdekasv ka Harjumaal – 8,7%.

Registreeritud töötute arvu muutus Hiiu maakonna omavalitsustes 2010. a. I kvartalis

Andmed: www.stat.ee

14.05.2010
MTÜ Hiiumaa Heaks